Eile õhtul ilmus mu Facebooki newsfeedi Buduaari postitus kellegist Helenist, kes oli väidetavalt üks Eesti esimesi ilublogijaid ja kes põhimõtteliselt väitis, et ilublogijate arvamust tõsiselt võtta ei saa ja kõik mis ilublogijad oma blogides kirjutavad on kinnimakstud. Olen selliseid arvamusi varemgi kuulnud ja ausalt öeldes jääb see lõpptulemusena iga blogija enda südematunnistusele kui ausaks ta tasuta saadud toodetest kirjutamisel jääb. Samas aga heidavad sellised üllitised halba varju KÕIGILE blogijatele.
Mina alustasin blogimist üle 4,5 aasta tagasi ning kui olin umbes 6 kuud bloginud tekkisid esimesed firmad, kes soovisid koostööd teha. Minu blogist leiab seni tõesti vaid ühe *nö sponsoreeritud arvustuse, mis on enam-vähem täiesti negatiivne, sest toode ise oli ilge kräpp. Pean ennast õnnelikuks pidama, sest üldiselt peale selle eelpool mainitud halva toote, pole mulle rohkem kehvi tooteid sattunud ning seega pole olnud ka põhjust negatiivseid postitusi kirjutada. Kuigi jah, vahepeal on tunne, et äkki peaks mõne tasuta saadud toote puhtalt selle pärast maha materdama, et tunduda tõsiseltvõetav.
Seni pole ka ükski firma mulle ette kirjutanud, mida ma pean tootest kirjutama. Minu jaoks on loomulik välja tuua postituses pakendil või toote kodulehel olevad ilusad lubadused, sest nende põhjal saan ma pärast välja tuua, kas toode suutis lubatut täita või mitte. Ja juhul kui mõni firma ka üritaks peale seda kui olen postituse avaldanud, ette kirjutada, mida ma “arvama pean”, siis keelduksin viisakalt, sest tegu ON MINU BLOGIGA ja MINU ARVAMUSEGA.
Samas aga saan ma täiesti aru ka nendest, kes arvavadki, et kui blogija on toote/teenuse tasuta saanud, siis ta enam ei saa ju asjast halvasti kirjutada. Samas aga juhul kui blogides kajastatut ei saa tõsiselt võtta, siis miks mõnede arvates iluajakirjade tootearvustused on paremad ja tõsiselt võetavamad? Minu arvates ei olegi ja juba ammu ei loe ma erinevates ajakirjades ilutoodete soovitusi vms, sest tegu on ju puhta reklaamiga.
Ja samas ei meeldi mulle ka need nö reklaamblogid, kes tõesti ainult tooteid ülistavad. Minu jaoks on Eestis mitmeid selliseid blogisid, kelle postitusi ma isegi enam ei ava, sest pealkiri on juba nii hüper-super-positiivne-ülistav-kiitev, et no teada on, et sealt midagi tõsiselt võetavat tulla ei saa.
Aga eks see kas ilublogijate arvamust tõsiselt võtta ei saa või saab oleneb ka juba konkreetsest blogijast endast. Kas hirm jääda ilma tasuta toodetest kaalub üles südametunnistuse. Ma olen kindel, et mõnele tundub minu blogi ka võibolla nö kinnimakstud ja seda just sellepärast, et ma ei ole ülevoolavate emotsioonidega tooteid maha materdanud. Samas aga ei luba minu südematunnistus mul enda lugejatele ka valetada. Enda arvustustes (nii nendes mis on mu enda ostetud toodetest kui ka nendest, mis tasuta saadud) üritan välja tuua, minu arvates toodete head ja vead ning seega saab igaüks ise otsustada, kas need mainitud omadused on tema jaoks positiivsed või negatiivsed. Eks ma postituse lõpus vahel mainin ka, et toode oli super (ja seda see siis ka tõesti oli!) ja ostaksin seda veel. Ent samas vahel ei tõuse mu käsi kuidagi postituse lõppu seda kirjutama, ja siis ma seda ka ei tee.
Mis puutub naha- ja juuksehooldustoodetesse, siis ei tasu unustada, et meie nahk ja juuksed on erinevad! Ehk siis kui mina kiidan firma X kreemi Y, sest see sobib mu nahale, siis ta tõesti ka sobib mu nahale, aga samas ei tähenda see seda, et see sinu nahale sama hästi sobib. Sulle võib see sama kreem hoopis nahaärritust vms põhjustada. Aga juhul kui sa nüüd ostsid selle eelpool mainitud firma X kreemi Y ja sinul sellega probleemid tekkisid, siis automaatselt tekib esimene mõte, et näed ilublogija oli kinni makstud ja kirjutas seda, mida firma X soovis. Aga samas kui oleks mingis iluajakirjas sellest samast kreemist Y kirjutatud kiidulaul, siis vaevalt, et pärast negatiivset kogemust kreemiga oleks see sama lugeja mõelnud, et näed ajakiri oli firma X poolt nö kinnimakstud.
Kokkuvõttes on see iga blogija enda südematunnistusel, kas ta jääb lõpuni ausaks ja kirjutab toodetest oma tõelise arvamuse või on sponsori(te) kaotamise hirmus firmade marionett, kes kirjutab ja arvab seda, mida firmad soovivad.
_____________________________________________________________________
*nö sponsoreeritud – miks just nö sponsoreeritud? No ma ei saa mingit firma X poolt saadetud sigaodavat toodet väga sponsorluseks nimetada. Pigem on tegu nende jaoks üliodava reklaamiga ja mulle võimalusega midagi uut katsetada ilma, et ma peaks ise selle eest maksma.
**minu blogis on kõik tasuta saadud toodetest kirjutavad postitused märkega “PR Sample”. Tavaliselt asub see märge postituse esimese foto all. Märke puudumisel on tegu minu enda ostetud tootega, mille eest olen oma isikliku raha välja käinud.