Ok. Ärge nüüd valesti aru saage onju. Ma triigin kui vaja on, aga täpselt nii palju kui vaja on. Respect nende suhtes, kes viitsivad/ tahavad triikimislaua taga kuuma triikrauaga mässata tunde ja tunde, seda tegevust naudivad ning kes triigivad absoluutselt kõike. Aga mul on targemat oma ajaga teha kui voodipesusid ja saunalinu sirgemaks lükata.
Siis kui me kalli mr.R´ga niisama koos elasime ja ta mainis, et noh ma võiks ju ta särke triikima hakata oli mul alati hea vastus varnast võtta – “selline teenus ei sisaldu demoversioonis”. Nüüd kindlasti mõtlete, mida ma selle all mõtlesin? Noh eks ikka seda, et kui abielluda ei kõlba, siis mina su särke ka triikida ei kavatse/viitsi/taha/saa 😛 Kuna me nüüd aga abielus oleme, siis ei saa ma kahjuks enam seda vabandust muidugi kasutada :S
Täna oli siis see päev, kui pidin kahte mr.R´i särki triikima. Oh my god! Ma vihkan peale tänast triikimist veel rohkem kui enne. Kui ühe särgiga väga probleeme polnud ja selle sirgeks lükkamine raskusi ei tekitanud, siis seevastu teine särk oli nagu seitsme peaga lohe madu, millega võib võitlema jäädagi. Ok kraega oli lihtne ja hõlmade ning seljaga samuti, ent siis saabus “fun part” – varrukad. Kui ma varrukad sirgeks sain, oli selg kortsus. Triikisin selja sirgeks, olid varrukad kortsus. Triikisin varrukad uuesti sirgeks, oli jälle selg kortsus. WTF? Ja kõigele lisaks oli vaja muidugi meie kallil 2 aastasel tulla mängima just nimelt triikimislaua alla. Tõsiselt? Terves suures kahekorruselises majas on tal, kes muidu eelistab minu silma alt väljas kuskil vaikselt lollusi teha, vaja ronida mängima triikimislaua alla just siis, kui ma tobeda meestesärgiga võitlen? Arghhhh!
Õnneks aga andis lõpuks särk alla ja mina koos kuuma triikrauaga võitsin.
Delfi foorumi mingist igivanast teemast leidsin aga hea vabanduse, miks mitte särke edaspidi triikida – Härrasmees triigib oma särgid ise ja pressib pükstele viigid ka ise! 😀
