Aprillis (või oli see mais) ilmus Cosmopolitanis kolme tuntud Eesti blogijaga artikkel. Pärast seda hakkas järsku uusi blogisid tekkima nii nagu ei kunagi varem. Kuna ma ise ei ole seda artiklit lugenud, siis ma ei tea ole kursis sellega, mida seal soovitati või räägiti, ent igatahes pidi olema see midagi sellist, mis järsku motiveeris kõiki ka blogijaks hakkama.
Miks ma selle postituse tegin? Ma tegin Facebookis Eesti blogijatele grupi, kus nad saavad oma igapäevaseid postitusi reklaamida ning mingil hetkel hakkas igapäevaselt tulema sinna alustavaid blogijaid, kes olles maha saanud vaid ühe-kahe (tavaliselt ennast tutvustava) postitusega juba palusid jälgijaid; tahtsid teada, mida nad muutma peaks (blogis kus ei olegi veel nagu midagi) ja mis kõige naljakam – millest nad peaks kirjutama. No ma ei tea, kas ikka on mõtet üldse blogiga alustada, kui ise ka ei tea millest kirjutada tahate. Mina olen enda blogi pidanud nüüdseks varsti 3,5 aastat ja selle aja jooksul olen nii mõndagi õppinud ja seda just välismaistest blogidest ja välismaistelt blogijatelt. Seda, mida neilt õppinud olen on palju, aga enda tänases postituses tahaks alustuseks kõige põhilisemal peatuda.
Ehk siis minu 10 soovitust algajale blogijale
1. Kellele ja milleks?
Tehke endale selgeks kellele te oma blogi kirjutate ja millest te üldse kirjutada tahate. Natuke naljakas on igapäevaselt lugeda alustavate blogijate küsimusi stiilis, et millest nad peaks kirjutama. See on TEIE BLOGI ja seega peate te ise teadma, mis on need teemad, millest te tahaksite kirjutada. Kui ma näiteks lugejana ütlen, et vot ma tahan, et te kirjutate a´la toalillede hooldusest, kas te siis hakkategi sellest kirjutama? Lugejate erisoovidele võib muidugi vastu tulla ja enda kogemusi & arvamusi jagada, ent lõppude lõpuks peate te jääma siiski iseendaks. Kui te kirjutate vaid sellest, mida keegi teine nõuab, siis kaua teie blogi ei kesta, kuna ei ole eriline rõõm kogu aeg kellegi teise soove täita.
2. Followerid ehk jälgijad tulevad, koos kvaliteetse sisuga
Palun palun PALUN tehke kõige pealt kümmekond asjalikku postitust, mille põhjal saab aru kellele teie blogi on mõeldud ning millest sealt kirjutatakse ja siis alles hakake paluma, et hakake pliiis mu blogi jälgima. Lubadustega stiilis a´la kui blogile tuleb 10 jälgijat, siis tuleb givaway (ja selle muide kirjutasin ma meelega valesti) kaugele ei jõua, kui blogis puudub SISU. Kallikesed te ei saa eeldada, et te teete blogi ja sinna 1-2 postitust ja kõik tormavad teie blogi jälgima. Kõik võtab aega ja tööd! Niisama lihtsalt ei tule kahjuks mitte midagi.
Blogi jälgijaid saab loosimistega, ent sel juhul tasub arvestada sellega, et mitte kõik, kes hakkasid teie blogi jälgijateks giveaway ajal, ei pruugi selleks jääda pärast selle lõppu. Mõningane nö kaotus followeride arvus pärast loosi lõppemist on täiesti normaalne nähtus ja sinna pole midagi parata. Loosimiste läbiviimiseks soovitan soojalt kasutada näiteks Rafflecopterit, kuna seal saab loosis osaleja kõik enda andmed ja täidetud ülesannete kohta info jätta mugavalt ja delikaatselt, nii et seda näete vaid teie ja mitte kogu ülejäänud maailm. Samuti on mugav Rafflecopteri abiga valida suvaline võitja ilma igasuguste lisapingutusteta.
3. Loetav tekst ja selged pildid (soovitavalt enda tehtud)
Jep. Loetav tekst on oluline ja vahet pole, mis teemadel kirjutada. Kui oled oma teksti valmis saanud, siis loe see uuesti läbi. Hea oleks kui lausa 2-3 korda, et parandada lohakusvead, sõnakordused ja imelikud laused. NB! Soovitatav oleks kasutada ka kirjavahemärke! Tean, et vahel on tõesti kiire ning aega teksti ülelugemiseks napid, ent parem on siiski see aeg leida, sest kellelegi ei meeldi lugeda vigu täis juttu.
Blogi on tunduvalt ilmekam, rõõmsam ja huvitavam, kui seal on pildid. Pildid peaksid olla selged, piisavalt suured ja ENDA tehtud. See ei tähenda, et peaksid tormama kohe kõige uuema mudelit digipeeglit ostma, ent mingite pisitillukeste udukogupiltidega, millest midagi aru ei saa, kaugele ei jõua. Kui fotograafiast teadmised puuduvad, siis tasub lugeda vastavat kirjandust, mida on saadaval nii paberkandjal kui ka internetis. Soovitatav on õppida kasutama ka lihtsamaid fototöötlus programme nagu Picasa (tasuta alla laaditav) ja näiteks online programmi Picmonkey.com. Nendes mõlemas saab vajadusel muuta piltide kontrasti ja teravust, lisada teksti jne. Pildi töötlusega samas väga ülepingutada siiski ei soovitaks. Soovi korral võite piltidele lisada ka vesimärgi näiteks enda blogi nime ja vüi aadressiga. Nende suhtes on suhtumist nii ja naa. Olles ise kogenud, seda kus minu pilti on kasutatud ilma viideteta, siis olen piltide märgistamise poolt ja seda 99% ka teen. Märgistamise juures soovitan märgistuse teha sellise, mis on küll näha, ent samas ei mata pilti enda alla.
4. Originaaltekst ja pildid
Copy-paste tekstid ja pildid kellegi teise blogist on suur EI! Kui leiad kuskil teksti, mida tahaksid väga väga väga teistega jagada siis variant A – sa viitad sellele korralikult; variant B – sa sõnastad selle ümber nii, et see ei ole enam sõnasõnalt see sama tekst. Muideks liigselt teistelt lehekülgedelt maha kopeeritud teksti eest võite sattuda Googli musta nimekirja ja kui te oma blogiga kuhugigi jõuda tahate, siis on see viimane asi, mida soovite. Muide alati oleks viisakas eelnevalt ka teksti autoriga ühendust võtta ning teksti/pildi kasutamiseks luba küsida. Kui teil on vaja mingit konkreetset pilti enda kirjutise illustreerimiseks, siis on olemas fotopangad, kust teatud summa eest on võimalik soovitav pilt endale osta (ja sel juhul on teil täielik õigus seda kasutada nagu soovite).
Võõraste piltide kasutamise teemal võiks lausa pikemalt peatuda, sest olen piisavalt lugenud tigedate USA ilublogijate teemasid, kus mingi (lugupeetud) firma on võtnud nende pildi ja seda siis ilma igasuguste viideteta kasutanud enda toote reklaamimiseks. Hullemal juhul on eemaldatud ka vesimärgid. Ehk siis sisuliselt on tegu vargusega!
5. Viited
Juba eelmises punktis mainisin viiteid ja kordame veel üle – kõigele, mille autor te ei ole tuleb panna juurde viide originaalallikale. Ka piltidele. Ja google.com, weheartit.com, pinterest.com EI OLE PILTIDE ORIGINAALALLIKAD! Palun nähke natukenegi vaeva ja otsige üles, milliselt leheküljelt googli otsingusse ja pinteresti ning weheartit lehele need pildid on jõudnud.
6. Selge ja lihtne kujundus
Oma blogi kujundades pange ennast lugeja olukorda. Ehk, siis kas teile meeldiks lugeda mustal taustal kribu neoonroosat kirja? Kas teile meeldib kerida ja kerida ja kerida muudkui allapoole, et lõpuks jõuda soovitud postituseni? Kas teile meeldib otsida teid huvitavat blogipostitust reklaamide ja muude vilkuvate bännerite vahelt? Kas teile meeldib kellegi blogisse jõudes kõige pealt sulgeda avanevaid aknaid? Räägin nüüd küll enda eelistustest, aga näiteks võiks blogis olla kergesti leitav arhiiv ehk sisukord ning koht, kust saab hakata blogi jälgijaks.
7. Eemaldage oma blogis kommentaariumist CAPTCHA
Mina isiklikult kommenteerin päevas 20-50 blogipostitust ja võite 3x arvata, millistele blogidele ma kommentaari ei jäta – nendele, kes kasutavad CAPTCHAt. Ma tõesti ei taha ja ei viitsi hakata sealt sigrimigrist välja lugema mingisugust kinnituskoodi, et tõestada, et ma ei ole spämmirobot ning saaksin oma kommentaari blogisse jätta. Bloggeri blogist CAPTCHA eemaldamise õpetus on SIIN. Kui te jubedalt rämpskommentaare kardate, siis paigaldage blogisse nt disqus kommenteerimissüsteem, kus spam kommentaarid peate ise heaks kiitma. Samuti on bloggeris olemas settingutes variant, et peate ise kõik kommentaarid heaks kiitma ja seega rämpskommentaarid avalikkuse ette ei jõua.
8. Koostööpartnerid
Kui teie blogil on koostööpartnerid ehk siis firmad, kes annavad teile tooteid tasuta testimiseks ja kasutamiseks ning vastutasuks ootavad teie poolset blogipostitust, siis oleks lugejate suhtes aus see postituses ka ära märkida, et see toode on teile reklaami eesmärgil tasuta antud. Eestis ei ole see reguleeritud (veel), ent näiteks USAs peab sellise postituse puhul nii teksti alguses kui ka lõpus ära märkima, et toode on saadud tasuta arvustuse jaoks.
9. Mida avaldada ja mida mitte?
Mina isiklukult ei soovitaks blogis avaldada enda kohta liiga palju andmeid. Liigsete andmete all mõtlen ma hetkel näiteks täpset kodust aadressi koos telefoni numbriga ja isikukoodi. Olen ise kunagi näinud pilti, kus firmalt paki saanud õnnelik blogija pani üles pildi, kus siis peal ilutses tema täielik kodune aadress koos telefoni numbriga. Ma ei tea võibolla olen ma lihtsalt juba niiiii vana ja ettevaatlik või liiga palju filme vaadanud 😛 aga arvestades, et igasugu imelikke tüüpe liigub ringi, siis mina küll ei soovi, et kõik teavad, mis mu kodune aadress on. Eriti ohtlik kombo on see veel sel juhul, kui näiteks olete üks neist, kes armastab kasutada Facebooki check-in´i (ehk siis annate pidevalt teada enda FB kontol, et vot hetkel viibin selles ja selles kohas).
Samuti tasub mõelda, mida täpselt jagada neti avarustes enda tegemistest. Kas eelmise õhtu suurt joomapidu ja poolpaljaid pilte ikka tasub reklaamida? Tulevikule mõeldes võib see kunagi karmilt kätte maksta näiteks kasvõi tööle kandideerides.
10. Kriitikat peab taluma
Kui olete teinud endale avaliku blogi, mida võivad kõik lugeda, siis palun arvestage sellega, et olete põhimõtteliselt nagu avaliku elu tegelane ning varem või hiljem tuleb ka kriitika kas siis blogi või teie isiku suunas. Osa sellest on konstruktiivne kriitika ja mõeldud nõuandena, et te teinekord teeksite asja paremini. Osa aga on lihtsalt kade õelutsev mahategemine. Me kõik oleme inimesed ja meil kõigil on tunded, aga olles teinud endale blogi tuleb endale ka paks nahk kasvatada.
Britt says
June 27, 2014 at 23:02Halleluuja!
Kõigega 100% nõus ja nägin ise ka seda postitust, kus postipaki peal nimi,aadress ja number ilutsesid- no ikka natukene rumal tegu, aga oma vigadest õpitakse ( loodetavasti).
Millest on kahju, on aga see, et ilmselt jällegi need, kes selle postituse peamine sihtgrupp, seda siiski ei loe, kuigi loota võib.
Aga noh, oleme me kõik kunagi lapsed olnud, eks see kriitikameel olegi siis teistsugune ja mingi ühtekuuluvusvajadus nii meeletu, et igaühel blogi vaja ja veel rohkem vaja, et seda kõik jälgiksid, et näitab ju staatust..Kvaliteeti kahjuks väga ei hinnata.
Leelo says
June 27, 2014 at 23:07No täpselt! Kunagi oleme kõik noored ja rumalad olnud (issand see kõlab nagu ma oleks muldvana :P). Blogi omamine tundub tõesti hetkel selline must-have asi, umbes et kui sul seda ei ole, siis oled sa tühi koht. Ent samas ei näe ma mingit mõtet blogil, mis tehtud vaid sellepärast, et vot blogi peab olema. Mingitki sisu tahaks ka ikka näha.
Hanna Tagen says
June 27, 2014 at 23:54See on see sama Eesti blogijate grupp, millest räägid? ?
Huvi pärast lihtsalt. SELLEL lehel ju päises oleval pildil kirjas mingi teine nimi..
Leelo says
June 28, 2014 at 00:09Ei see ei ole see grupp. Eesti blogijatele mõeldud blogipostituste reklaamimise grupp on see .
Ann Buht says
June 28, 2014 at 00:10Ei hakka päris igat punkti kommenteerima aga suurem osa on küll aamen kirikus. Ma boldiks ja suurendaks viis korda seda ‘captcha’ lõiku. Kui tahad, et keegi üldse kommenteeriks siis korista see asi ära. Ma ei usu, et Eestis on selliseid blogijaid kellel on kümneid tuhandeid jälgijaid, mis tooks kaasa niipalju spämm kommentaare, et enam jõud üle ei käiks. Seni leia omale see aeg ja nopi need kommentaarid vahelt välja ja kiida heaks! Disqus on ka tõesti hea alternatiiv. Ma ei tea kuidas selle google+ kommenteerimissüsteemiga on, et kas sellega peab ilmtingimata kasutaja olema või ei!
Leelo says
June 28, 2014 at 09:21Neid süsteeme on veel teisigi, näiteks Livefyre ja üks oli veel, mida isegi kunagi kasutasin, aga hetkel ei tule nimi meelde 😛 Ehk siis variante on tegelikult palju palju tuleb lihtsalt natuke vaeva näha ja vaadata, mis blogile ja endale kõige paremini sobib.
Gerli says
June 28, 2014 at 08:41Täiesti 100%’liselt nõus!
Minule samuti ei mahu pähe, miks on vaja lisada endast poolpaljaid pilte või veel koduaadressi. Internetis leidub ju igasuguseid.
Ja selle vastu olen ma ka täielikult, kui algajad kirjutavad ainult paar lauset ja jagamise tekst on a’la mida võiks muuta ja 20 jälgijaga tuleb giveaway..
Igati asjalik postitus ja loodan, et seda ka loetakse 🙂
Leelo says
June 28, 2014 at 09:17Lootus sureb viimasena 😀
Laura says
June 28, 2014 at 14:50Mulle väga meeldib see postitus ning kuna ise alustasin alles blogiga, siis see aitab väga palju kaasa! 🙂
Aga mul oleks ka üks küsimus. Kuna ma ei tea koostööpartneritest mitte midagi, siis kuidas neid endale saada ja kuidas täpsemalt tuleks sellega tegeleda?
Leelo says
June 28, 2014 at 16:26Üks variant on mingi aeg kui oled rohkem postitusi teinud ise erinevate firmadega ühendust võtta, tutvustada ennast ja enda blogi (palju on followere, palju kuus külastajaid jms) ning küsida kas nad oleksid huvitatud koostööst. Ise ma seda varianti kasutanud ei ole. Teine variant on oodata kuni keegi su blogi avastab ja ettepaneku teeb koostööd teha.
Ailar says
June 28, 2014 at 19:53Täiesti nõus väljatoodud nõuannetega, siiski sooviksin omalt poolt paari punkti kommenteerida.
Kohe esimese punkti kohta on kohati jäänud mulje, et blogi loomisel ei ole tulevane autor endale teadvustanud, kellele on blogi suunatud ega ole omale selgeks teinud, kellele blogi, postitused ja teemad suunatud on. Aga kuidas on võimalik teha kindlale või teatud osale rahvast blogipostitust, kui vähemalt nendest kahest variandist üht ei ole selgeks tehtud? Mina arusaam on, et ei saa olla blogipostitusi, kui ei ole sihtgruppi, ja ei saa olla blogi ennast, kui ei ole selgeks tehtud teemasid. Ja viimaseid on tohutu valik: ilu, mood, tehnika, sport jne. Näiteks enda blogi olen liigitanud näiteks varia või veel parem – tohuvabohu alla, sest minu teemad on seinast seina ja laest lakke. Kirjutan teinekord sellest, teinekord kes teab millest. Siiski minu blogi ei saa lugeda moe- ega spordiblogi alla, nendest teemadest ma ei kirjuta. Enim postitusi on just kategoriseeritud inimeste ja ühiskonna ning suhete alla;
Teiseks ei ole mina kunagi oma blogis teinud, kuigi korra on peast läbi käinud, ega tee ka tulevikus ühtegi giveawayd. Seda just sel põhjusel, et minu sooviks on lugejaid saada tekstidega, mida kirjutan, ning piltide ja videodega, mida aeg-ajalt veebipäevikusse ülese riputan, mitte mingi mõttetu nänniloosimistega. Kui seda teeksin
ja tõepoolest võib isegi õnnestuda kokku koguda suurem hulk lugejaid ja kommenteerijaid (keda mulle teadmata hõmmastaval ja imelikul kombel minu blogi keegi kommenteerida ei soovi), kuid siis ei saaks mu hing kunagi rahu: kas loetakse tõesti seepärast, et mu postitused ja tekstid neile meeldivad või ainult sellepärast, et mingist mõttetust loosimisest osa võtta, et saada omale mingi huulepulk või digifotokas. Minu puhul on välistatud giveaway’de tegemine ja nendest blogides osavõtmine. Samuti tundub mulle, et loosimisi korraldatakse lisaks lugejatele saamisele ka seepärast, et ei ole või ei osata millestki kirjutada…;
Kolmandaks on mul suur nõudmine juba endale, et tekst, mida kirjutan, peab olema nö ideaalkorras. Ei, ma ei pea silmas seda, et ma kirjutaks kirjavigadeta või stiilivigadega (mille kohta mul samuti oma arvamus on), seda kindlasti mitte, kuid tekst peab olema terviklik. Lugeja peab saama aru kogu tekstist. Isiklikult mina küll ei viitsiks hakata teksti lugedes nuputama, mida lausega öelda tahetakse. Seega on kirjavahemärgid ja lausete õigekiri OLULISELT VÄGA TÄHTSAD;
Mis puudutab piltide vesimärgistamist, siis teen seda minagi, ka videode puhul teen seda alati;
Neljandaks tõesti peab kellegi teise teksti, pildi või video kasutamist viitama originaalile või vähemalt lehele, kust see pärit on. Neid asju rikkudes võib juhtuda hullemaidki asju, kui ainult Google musta nimekirja sattumine. Kui teksti, pildi või video tegelik autor suudab tõestada vettpidavate tõenditega, mida üldjuhul peaks suutma, et kasutatud materjal on tema loodud, on reaalselt ju olemas võimalus, et materjali kasutamisel ilma loata või viitamiseta autor võidakse anda politseisse. See on aga karistatav. Autoriõiguse seadus peaks siin juba hakkama ilma tegema. Muideks, mina isiklikult soovitaksin veel seda, et kui näiteks pildi autorit ega algallikat ei
ole võimalik tõepoolest tuvastada, oleks nagu maa alla vajunud, siis oleks targem juurde lisada, et autor ja/või algallikas teadmata. Nii on vähemalt näidatud, et tegu ei ole materjali vargusega.
Ja tõepoolest kriitikat, olgu see positiivne või negatiivne, peab taluma. Kui on valitud avaliku tegelase elu blogija näol, siis kriitikaks tuleb alati olla valmis. Keegi ei saa meeldida kõigile, kuid kõigi arvamusi tuleb aksepteerida ja kõike tuleb võtta rahulikult.
Aga tänud sulle uute blogijate nimel selle 10 nõuande eest!
Sulle aga teadmiseks, olen kusagil, kahjuks ei mäleta kus, näinud sama teksti inglisekeelsena
Leelo says
June 28, 2014 at 20:22Oi kui pikk kommentaar 🙂
Kusjuures ma täitsa usun, et midagi sellist kunagi kuskil inglisekeeles ka on olnud. Ise seda kahjuks näinud ei ole ja nagu ka enda postituse alguses märkisin, siis minu postitus sai alguse meeletust hulgast uutest blogijatest, kes ei tea ise ka mida ja kuidas teha ja muudkui küsivad nõu kohati täiesti müstilistes asjades. Samas ma arvan, et nõuanded algajatele tõenäoliselt ongi sarnased, sest tegu on siiski selliste nö põhitõdedega.
Ja seoses veel teiste loomingu kasutamise. Kõige hullem variant on tõesti politsei ja kohtu keiss, ent ma arvan, et üsna kurb oleks ka avastada, et blogi on lihtsalt kinni pandud teenusepakkuja poolt. Aegaajalt selliseid blogisid tekib, kus ongi vaid copy-paste erinevatest blogidest ning selliste veebipäevikute lõpp on üldiselt peale kaebusi sulgemine.
Loosimistega on nii ja naa. Ehk siis jah nad võivad olla lihtsalt nö kohatäiteks, sest ei ole nagu millestki kirjutada. Uute jälgijate saamiseks on on loosi korraldamine kõige lihtsam viis. Alati on aga võimalus teha loosimine vaid oma püsilugejatele ja seda siis täitsa tavalise postitusena, kus mainid ära muu jutu sees, et toimub loosimine ning auhinnaks on see ja see. Loosis osalemiseks tuleb jätta kommnetaar ja kõik. Ei mingit loosimise reklaamimist jms.
Ailar says
June 28, 2014 at 20:35Täiustaksin korra oma esimest kommentaari, sest kohe esimest punkti kommenteerides olen kirjutanud ühe lause valesti: tahtsin nimelt kirjutada, et “Kohe esimese punkti kohta on kohati jäänud mulje, et blogi loomisel ei ole tulevane autor endale teadvustanud, kellele on blogi suunatud ega ole omale selgeks teinud, mis teema(de)l postitust kirjutada.”
Kuna aga mõlemad, nii sihtgrupp kui teemad, millest soovitakse kirjutada, on tähtsad, peaks need tegema esmajoones endale selgeks
Leelo says
June 28, 2014 at 21:14No täpselt! Hetkel tundub, et blogi tehakse ilma sellele mõtlemata. Põhilisi blogiloomise põhjuseid tundub olevat kaks: kas sellepärast, et kõigil teistel on ka blogi (oleme kõik ju kunagi lapsed olnud ja kindlasti tahtnud midagi sellist, mis teistel ka oli) või siis, et saada tasuta nänni.
Liina says
July 2, 2014 at 02:40Väga hea ja kasulik postitus! Kuigi mu enda blogi on juba aasta vana, avastasin alles nüüd kuidas seda Captchat muuta saab. Aitäh Sulle! 🙂
Pole ühtegi giveawayd teinud ja vaikselt kogunevad jälgijad. Ja seda kindlasti tänu sellele, et olen omandanud ajapikku oskuse blogipostitusi sisukamaks muuta ja arenen igakorraga.
Leelo says
July 2, 2014 at 08:33🙂 Kui ma enda päris esimesi postitusi vaatan, siis on vahel lausa veidi piinlik, sest sisu ja sõnastus on nii ja naa 😀 Aga harjutamine teeb meistriks! Edu edaspidises blogimises!
Marta says
January 13, 2015 at 12:06Väga hea postitus. Vana küll, aga ikkagi hea.
Ma samamoodi algaja blogija, tegelikult mõte tiirles mu peas juba varases nooruki eas, aga igasuguste asjade kokku lamgemise tõttu tegin selle ära alles eelmise aasta lõpus.
Kuna mul endal sisukaid postitusi hetkel vaid kaks ( oli rohkem, aga kustutasin sellised ära, mis pole kõikide silmadele), seega tean, et enne kui soovin lasta teisi ka oma blogi ligi, tuleb toota 😀
karoliblogi says
December 20, 2015 at 15:47Kas oleks normaalne kui ei oleks kindel teema millest sa kirjutad ?
Leelo says
December 20, 2015 at 15:58Enda blogis võid kirjutada millest iganes soovid 🙂 Ka minu blogi ei ole ainult ilublogi (mis siis et nimi sellele viitab) ja kirjutan ka kõigest muust, mis mulle meeldib või siis ei meeldi.