38 erinevust Eesti ja Inglismaa vahel

See Eesti ja Suurbritannia erinevuste postitus on mu mustandite kaustas oodanud oma aega jaanuarist saadik. Aeg-ajalt olen seda täiendanud, vahepeal midagi kustutanud ning vahepeal kaalusin ka kogu postituse kustutamist, kuna selle teemalisi artikleid on ennemgi avaldatud ja kindlasti tuleb neid ka tulevikus. Olles nüüdseks Eestis tagasi olnud augustist saadik, siis ma arvan, et aeg on küps, et avaldada need erinevused, mis mulle seal elatud 11 kuu ja 1 nädala jooksul enim silma jäid. Rõhutan, et tegu on erinevustega, mis mulle silma jäid ja millega ma ise kokku puutusin ja ma olen kindel, et erinevuseid on veel rohkemgi 🙂

38 erinevust Eesti ja Inglismaa vahel

  1. Poes müüdavad koogid üldjuhul süüa ei kõlba. Sh need ülikaunid tordid, mida poes müüakse! Tõsiselt! Proovisime erinevaid torte-kooke kohalike supermarketite valikust ja tõsiselt üks jubedam kui teine. Nende maitse on imelik ning paljud neist on tehtud ülirasvase võikreemiga nii, et peale väikest koogitükki on juba süda paha. Ja kuna need koogid ei ole poes mitte jaheletis nagu Eestis, vaid need seisavad täitsa tavalises riiulis, siis ma ei taha isegi teada, kui palju erinevaid kahjulikke säilitusaineid need sisaldavad. Eriti ei hiilga oma maitseomadustelt ka poes müüdavad valmistoidud või poolfabrikaadid. Kui Eesti omad just mingid gurmee tasemel pole, siis siinsed ei sünni kohati üldse süüa.
  2. Brittide kartulisalat on võrreldes meie harjumuspärase roaga ikka öö ja päev ja seda halvas mõttes. Kartulisalat, mida meile meie briti sõbrad pakkusid koosnes põhimõtteliselt neljast koostisosast: keedetud kartul, mis oli vaid neljaks lõigatud; sibul, sool, hapukoor. Selle maitse oli ok, ent see ei saa ligilähedalegi sellele salatile millega meie siin harjunud oleme 🙂 Ja nüüd ma saan aru küll, miks kõik minu tehtud salatit sõid ja kiitsid ja mitu korda juurde võtsid 😀
  3. Arsti juures käies saad rohud kaasa sealtsamast arsti juurest. Laste omad on tasuta, täiskasvanud peavad maksma (on erandid, kui maksma ei pea)
  4. miinimum palk on 6.70£ tunnis 21 aastastele ja vanematele töötegijatele!
  5. Lapsed lähevad kooli 5 aastaselt. Koolis on koolivorm ja ka mõnes lasteaias on oma vorm. Näiteks väikese mr.R lasteaias oli neil nö lasteaia vorm, milleks oli lasteaia logoga polo särk ja pusa/fliisjakk ja sama riietus oli ka töötajatel. Kui aus olla, siis mulle see täitsa meeldis, sest last hommikul riidesse panna oli lihtne :D. 
  6. Kooli aasta on pikem kui Eestis ja lõpeb alles juuli keskpaigas. Koolivaheaegu on tihedamalt ning koolivaheaegadel on tihti kinni ka osad lasteaiad
  7. Lasteaed on KALLIS lõbu! Meie maksime ühe 6-tunnise lasteaiapäeva eest veidi all 30 naela (umbes 35-40€). Aga 3-4 aastastel ehk siis aasta enne kooli, on kõigil lastel õigus 15 tundi nädalas tasuta lasteaias käia.
  8. Osad lastesõimed võtavad vastu juba 3 kuuseid lapsi
  9. Lasteaia rühmad on väiksemad ja laste ja täiskasvanute suhtarv on normaalsem kui Eestis. Näiteks lasteaias, kus väike mr.R käis 3x nädalas oli tema rühmas (2-3 aastased) 1 täiskasvanu kohta 4 last ja suuremas  3-4 rühmas oli see 6.
  10. Soe toit lasteaias on erand. Üldiselt lähevad lapsed lasteaeda oma isikliku lõunasöögiga
  11. Lasteaias lastel päeval sunduslikku magamist ei ole, kes soovib võib soovikorral silma looja lasta, juhul kui vanem on selleks loa andnud. Kui väike mr.R hakkas teisel poolaastal pikemaid päevi lasteaias olema, siis minult küsiti, et juhul kui ta soovib, siis kas nad võivad lasta tal magama jääda. Muidugi pani see mind mõtlema selle üle, et juhul kui nüüd laps tahab magama jääda, aga vanem ei ole selleks luba andnud, siis mis moodi nad küll seda vaest unist last ärkvel hoiavad :S
  12. Pistikud on 3 harulised 😛 ja pistikupesad on kõik lülitiga. Alguses see lülitivärk ajas mind närvi, sest ma ei olnud harjunud veel eraldi lisa liigutust tegema ja polnud harvad juhud kui ma panin telefoni laadima ja siis mingi aja pärast vaatasin, et no mis jama on – telefoni aku on ikka tühi 😀 kolmeharulised pistikud
  13. Suurematel poekettidel (Sainsbury’s, Tesco, Asda) on oma tanklad, pangad
  14. Poes normaalset rohelist teed on kohati raske leida ja sama kehtib kohvi kohta, samas musta teed on sadat eri sorti. Kohvi valik poodides, isegi hiigelsuures Asda’s, kus muidu on absoluutselt kõike, on kehv. Ja selliseid suuri poole kiloseid ja kiloseid kohviubade pakke naljalt ei leia.
  15. Teed juuakse piimaga. Ja ega ma eriti ei imesta ka – ega seda musta teed vist teisiti eriti ei kannata juua ka 😀
  16. Pakse riideid britid üldiselt ei armasta. Mis siis et väljas lõikavalt külm tuul ja paar kraadi sooja ikka lastakse ringi plätudes. Näide veebruari algusest, kus õues oli umbes 2 kraadi sooja ning linnas jalutas vastu plätudes tüüp, jalas lühikepüks ja seljas sulejope?!?!? Eeeemmm…whatever! Ja minu poiss oli vist lasteaias nähtus omaette – laps kellel oli talvel peas müts, kaasas kindad ja kelle ema nõudis et lapse jope lukk oleks eest kinni ja müts oleks peas 😀
  17. Britid armastavad jooksmist! Eestis ma nii palju trenni tegevaid inimesi pole näinud kui siin. Vahet pole mis ilm või kellaaeg – ikka keegi kuskil jookseb
  18. Köha pole haigus ja haigetel lastel lastakse pool paljalt õues ringi joosta olenemata ilmast. Detsembrikuus mänguväljakul – külm ilm, laps kes köhis kui hobune ja seda oli kohutav kõrvalt kuulata – mütsi pole, salli pole, kindaid pole, jope küll on aga tolle lukk on kah pooleldi lahti
  19. Väikelapsed jalutustraksidega on täitsa normaalne nähtus.
  20. Viisakus. Sorry ees ja sorry taga 😀 See harjus mulle nii sisse, et Eestis tagasi olles kippusin ka muudkui vabandama (ja muidugi harjumusest inglisekeeles), kui kedagi kogemata poes käruga riivasin vms. Ma loodan, et mind väga imelikult ei vaadatud siis 😛
  21. Toidupoes müüja enne järgmist klienti teenindama ei hakka, kui eelmine on oma asjad kotti pakkinud ja lahkunud. Üldse meeldis mulle UKs see, et kassajärjekorras keegi ei närveldanud, tõmmelnud ning ei sõitnud oma käruga kanda ja täiesti loomulik oli see, et inimene kel oli vaid 1-2 asja eest vaja maksta lasti järjekorras ette.
  22. Väga tihti müüakse poes puuvilju tükihinnaga, mitte kilohinnaga nagu meil Eestis. Ehk siis näiteks 1 apelsini hind on 0.30£ ja ostad 4 apelsini maksad oma 4 x 0.30£ = 1.20£, samas kui eestis kaalutaks sinu neli õnnetut apelsini ära ja siis maksad vastavalt kaalule.
  23. Kraanid – ehk siis sooja vee kraan ja külma vee kraan. Ja teoorias siis näiteks kätepesuks peaksid endale kraanikaussi laskma kummastki kraanist vee ehk siis endale sobiva soojusega vee tegema, aga probleem tekkis siis kui kraanikausil seda korki polnud, mis veeäravoolu takistab :S Väidevatalt on selle tobeduse põhjuseks energia kokkuhoid.
  24. Inglaste elamised on jube jahedad. Nende jaoks on norm temperatuur toas 18 kraadi ja alla selle – üle selle on juba troopika. Ehk siis kui inglasele külla minna, siis peab kõvasti riideid selga panema, et mitte ära külmuda. Vahepeal kasutasin inglismaal inglasest lapsehoidja teenuseid, kes ükskord kommenteeris, et meil on maja nii soe 😀 Yeah, eks me ikka hoidsime seda temperatuuri 21-23 vahepeal, sest ma põhimõtteliselt olen ära hellitatud ja küll ei taha toas külmetada ja sadat kihti riideid selga ajada.
  25. Sees õue jalatseid ära ei võeta ja on täiesti normaalne, kui mööda maja trambid ringi oma õuejalatsitega. Eriti kummaline on see õuejalatsite sees kandmine minu jaoks selle tõttu, et igal pool on seal majades vaipkatted :S Meie majas olid ainsad vaibata põrandad köögis, utilty’s (majapidaisruum, kus pesumasin jms selline kraam oli) ja vannitubades. Igal pool mujal oli vaipkate.
  26. Rexona deodorant kannab UKs hoopis nime Sure. Opelid on Vauxhall’d (Austraalias üldse Holden’id) ja meil tuntub bränd Libresse kannab nime Bodyform.Bodyform vs Libresse
  27. Igal üritusel on dresscode, ent vahepeal tundus, et ainsad kes sellest kinni pidasid olid välismaalased.
  28. Kantakse number-kaks-kolm  suuremaid kingi. Ok, tegu pole küll massilise nähtusega, aga olen seda näinud piisavalt palju, et see mingi hetk häirima hakkas. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab kõndida kõrge kontsaga kingadega, mis on paar numbrit suuremad ja jalas nähtavalt loksuvad.
  29. Riikliku vaktsineerimiskava järgi vaktsineeritakse lapsi 3 kuuselt meningiidi vastu (seda saab ka hiljem järgi teha).
  30. Sai sai sai. Ma ei ole lapsepõlvest saadik nii palju saia söönud kui UKs elades. Aga muideks väga hea tahtmise korral, kui hästi otsida leiab meie leivale sarnast (ainult sarnast ja eestimaine maitseb ikka paremini) leiba suurematest toidupoodidest (Asda, Tesco, Ocado). Muide päris normaalset leiba sai ise küpsetada Ikea’s müüdavast leivasegust 🙂 IKEA leivasegu
  31. Tšekiraamatud! Uskumatu, aga UK’s on igapäevaselt kasutuses tšekid ja tšekiraamatud, mida ma seni olin ainult filmides näinud.
  32. Emadepäev on UK’s märtsis ja isadepäev juunis. 24.detsember, mis meil on jõululaupäev ja töölkäivatele inimestele puhkepäev, on UK’s täitsa tavaline tööpäev. Jõulupühad on seal 2 päeva 25 ja 26 detsember. 25.detsember saab pere kokku ja süüakse jõulutoite. Jõulutoidud seal on kalkun, kartulid, köögiviljad ja otseloomulikult jõulupuding, mis on ülimagus koogilaadne toode kuivatatud puuviljadest ja pähklitest. Jõululauas jagatakse üksteisega Christmas crackereid, mis näevad põhimõtteliselt välja nagu kommid ja sees seal on siis mingid kingi vidinad. Olenevalt nende hinnaklassist võib sealt leida vähe asjalikumaid asju nagu pisikesed märkmikud, pastakad vms või siis täitsa kasutut pahna ja kindlasti paberist krooni ja tihti veel ka briti huumorit, millest aru saamiseks peab vist tõesti britt olema. 26.detsemberil aga algavad allahindlused ja rahvas tormab poodidesse.Jõulud 2014 Inglismaal
  33. Brittidele meeldib paberkirju saata ja kohati tundub, et erinevad osakonnad omavahel koostööd ei tee. Peale UK’sse kolimist tekkisid mu pojal probleemid astmaga ning kõik tema süütud nohud ja köhad hakkasid lõppema astmalaadsete sümptomite ja suurema portsu tablettidega. Lõpuks saime oma arstilt saatekirja Oxfordi eriarsti juurde. UKs teeb arst  interneti teel ära eel-broneeringu ning annab sulle siis 3 A4 paberit, kus on info selle kohta, kuidas sa endale täpse aja saad broneerida. Kuna mina tol korral käisin arsti juures reede õhtul kell 6 siis ma enam Oxfordi helistada ei jõudnud. Esmaspäeva hommikul helistasin ning peale 5+ minuti muusika kuulamist ja ootejärjekorras olemist sain nii palju targemaks, et mulle hetkel nad aega broneerida ei saa, sest kõik broneerimisega tegelevad inimesed on busy-busy-busy, aga mu andmed edastatakse ning mulle saadekse postiga (jah selle tavalise tigupostiga) broneeritud aeg. Laupäeval saabus meile kaks kirja. Üks kiri mu poja nimele, kus teatati, et vabandust, aga seekord ei saanud talle aega broneerida ning 7 tööpäeva jooksul võetakse ühendust. Teine kiri oli adresseeritud siis pm mulle, kus mulle tuletati meelde, et ma endiselt ei ole oma pojale aega broneerinud :S 😀 Ja ülejärgmisel päeval saabus järjekordne kiri mu poja nimele, kus oli siis kirjas meile broneeritud kuupäev ja kellaaeg 😀 Nagu mida iganes 😀 Täiesti mõttetu paberi raiskamine.
  34. Toidukaupu saab mugavalt koju tellida ning seda võimaldab enamik suuri supermarketeid. Ok Eestis ka minu andmetel paar firmat seda võimaldavad, AGA seda vaid Tallinnas ja kuni 10km linnast väljas. Olles nüüd haige lapsega kodus passinud päris  palju + ise veel pool aega sellest haige olnud, siis oleks selline teenus ikka super mugav, aga noh ma kahjuks ei ela Tallinnas.
  35. Autodel talverehve pole ja no olgem ausad ega talvegi õieti pole. Eelmisel talve nägime UKs lund neli korda ja sedagi rõõmu jätkus üldiselt vähem kui ööpäevaks.
  36. Ringteed! Igal pool! Lõpuks tundusid muidugi ringteed juba täitsa ok ning eriti mugavad olid nad siis kui võõras kohas gpsi järgi seigeldes kogemata sai valesti sõidetud, sest väga mugav oli järgmisel ringteel tagasi keerata. Mis aga kõige hullemas olid ringteed, mis koosnesid omakorda veel ringteedest. Neist kõige jubedam oli Swindonis – ringtee, mis koosnes viiest väiksemast ringteest. Niimoodi pildil vaadates tundus asjas isegi loogikat olevat, aga seal kohapeal olles oli see õudus kuubis ja kui vähegi sai, siis ma pigem sõitsin kuskilt kasvõi suurema ringiga oma sihtkohta, et jumala eest ei peaks seda nõmedat ringi läbima 😀Swindon Magic roundabout
  37. Teatril ja kinol vist väga vahet polegi. Ma ei oska kommenteerida, kas see kehtib kõigi Suurbritannia teatrite kohta, aga igatahes see teater kuhu me suvel sattusime üllatas mind ebameeldivalt. Ma olen harjunud, et teatrisse minnes ikkagi paned veidi viisakamad riided selga ja päris dressis ja tossus kohale ei loiva, ent just selline vaatepilt mulle seal avanes. Ok riided riieteks aga mis minu jaoks eriti harjumatu oli, oli see et kui Eestis teatrisaali baarist ostetud jooki ja sööki kaasa ei võeta, siis seal oli täiesti normaalne nähtus oma õlleklaasiga maanduda teatrisaalis ning teatrivaheajal lükati saali ka Coca-Cola külmik, et soovijad saaks koolat osta. Vot need kaks asja olid midagi, mis minu jaoks olid täiesti mööda.
  38. Fundraisers ehk siis heategevuslikud rahakorjamised on Inglismaal ülipopulaarsed nii koolides kui ka lasteaedades. Korraldatakse näiteks kookide-küpsetiste müüke ja laatasid, mille tulud lähevad siis erinevate heategevuste toetuseks. Samuti saabus postkasti vähemalt kord nädalas plastikkott, kuhu sai siis panna heategevuseks enda riideid, mänguasju jms korralikke asju ja need siis teatud päeval jätta tänava äärde, kust kotid auto peale korjati. Osade selliste korjanduste puhul läksid asjad ise abivajajatele ning teiste puhul läksid tooted müüki ning müügist saadud tulu läks siis neile, kel seda vaja.

Sellised olid siis need 38 Eesti ja Suurbritannia erinevust, mis mulle seal elatud aja jooksul silma jäid.

Leave a Reply

20 Shares
Share20
Share
Reddit
Share
Pin