Keskkonnasõbraliku ja eetilise moe tarbimise nõuanded… aga kas kõik ikka on nii ilus kena?

Täna jäid mulle minu Facebooki uudistevoos silma Keskkonnaministeeriumi nõuanded (mille allikaks Postimees) keskkonnasõbralikuks ja eetiliseks moe tarbimiseks. Ma ei hakka laskuma sellesse kui keskkonda kahjustav on kõik kiirmoega seonduv, sest selle kohta materjali leiab interneti avarustest küll ja küll. Aga mul tekkisid mõnede nende nelja välja toodud nõuande juures teatavad küsimused – eriti, mis puutub inimeste eelarvesse.

Keskkonnasõbraliku ja eetilise moe tarbimise nõuanded... aga kas kõik ikka on nii ilus kena?

Nõuanne #1: Uute riiete ostmisele eelista teenuseid – õmblusteenused ja riiete ümber tegemine, eriliste sündmuste puhul rõivaste laenutus, parandusteenused jne 

Okei ilus-kena. AGA kui me nüüd võrdleme nö kiirmoe toote hinda poes ja õmblusteenuse (sh riiete ümber tegemise hinda), siis kahjuks on igasugune teenus ikka tunduvalt kallim lõbu. Ainuüksi lihtlabane kleidi lühemaks tegemine (kõigil pole õmblusmasinat ega oskust ise ka nii lihtne töö ära teha) maksab 20+€ ja kui lasta seesama kleit nüüd nullist valmis õmmelda muutub selle hind veelgi kallimaks: kangas, tasu õmblejale jms. Rõivaste laenutuse idee on ok, aga see oleneb juba inimesest. Mulle isiklikult ei istu mõte kanda midagi mida keegi teine on enne mind kandnud va juhul kui ma ise saan selle toote läbi pesta, aga no teatud riideid ise ikka pesta ei saa.

Nõuanne #2: Pööra tähelepanu ökomärgistele

Ökomärgistega on kõik ok seni kuni …. hinnasildilt ei vaata vastu üüratu summa, mille eest tavalisi särke saab osta 5 ja rohkem. Ma saan aru, et mõnele pole probleemiks suvalise öko t-särgi eest 100€ välja käia, ent ma kardan, et miinimum palka saavad inimesed endale seda luksust lubada ei saa.

Nõuanne #3: Pööra tähelepanu sellele, kuidas sa oma rõivaste eest hoolitsed. Mida harvemini neid pesed ja triigid, seda enam pikendad ka materjali eluiga.

Hmm… okei. Kas ma võin sellest järeldada, et võib rõõmsalt plekiliste riietega ringi käia? Või siis mida siin üldse peetakse silmas harvemini riiete pesemise all? Et ei pese pluusi peale kahte kandmiskorda vaid alles peale kümmet? Ok käin sama pluusiga rohkem kordi enne pesemist, aga mida teeb see inimene, kes rohkem higistab või teeb sellist tööd, kus riided tahes-tahtmata kiiremini võivad mustaks saada?

Nõuanne #4: Rõivad, mis on kulunud või mida sa ei kanna, suuna teisele ringile – vii sõpradele või vii kogumispunkti.

Okei. Miks peaksid minu sõbrad tahtma minu kulunud riideid? Friiki! Kogumispunkti võin nad ju viia, aga vaid sel juhul kui tean, et need riided ei lähe kirvehinnaga esimesse ettejuhtuvasse kaltsukasse müüki.

 

Kui te nüüd selle postituse põhjal järeldate, et ma olen öko vihkaja, siis kahjuks pean teid kurvastama, et ei ole ja kui on valida kas öko või mitte öko, siis valin võimalikult öko variandi, ent samas mängib hind selle valiku juures väga suurt rolli! Lihtsalt vahel taolised nõuanded on lihtsalt enam-vähem sama totrad kui see kui kunagi mingi Eesti Energia juht soovitas inimestel elektri kokkuhoidmiseks a’la talveks basseini kütte välja lülitada…

Leave a Reply

Stumble
+1
Tweet
Share
Pin
Share